Kes ma niisugune olen
Paberite järgi on minu nimi Milan Horák. Et
niisuguse nime kandjaid on tšehhide seas hulgem, kirjutan sageli
keskele veel „M.“, mis on minu ristinime Michael
algustäht. Peale selle võin uhkeldada hüüdnimega Tigu, mille ma sain
oma kümnendal eluaastal oma hämmastava kiiruse tõttu.
Ma olen sündinud 21. augustil 1968. a. Prahas (et küllap nii mõnigi eesti lugeja ei tunne hästi tšehhi ajalugu, tuleb lisada, et see on päev, mil Varssavi pakti väed ründasid reformipüüdlevat Tšehhoslovakiat). Sealsamas ma mõned aastat elasin, kuni hakkasin hulguma läbi maailma ja koduks olid mulle ajutiselt teised linnad ja kohad — Stuttgart, Tallinn, Nürnberg, Aichtal, Bingenheim, Überlingen. Ent suvel 2000 ma rajasin oma pideva elamu uuesti Prahasse ja on tõenäoline, et selles linnas surengi.
Ka mitmes koolis käisin oma elu jooksul. Vahetasin kolm algkooli, enne kui sain uksele koputada gümnaasiumis, mis saatis mind abituuriumile, edukalt ületasin matemaatika õpingud Kaarli Universiteedis Prahas ja hiljem Kristlaste Osaduse preestriseminaris Stuttgardis, ja vahepeal absolveerisin mõned edasised kursused ja eksamid, nii et vaevalt leidub midagi, milesse ma poleks nina pistnud.
Töötanud olen samuti mitmel kohal. Lühiaegselt teenisin raha programmeerijana, aednikuna, tõlkijana, privaatõpetajana, müüjana ja tont teab kellena veel. Tähtsam elupeatükk oli minu vaimsete puuetega inimeste hooldajana töö Aichtalis (Stuttgardi ligidal) ja Bingenheimis (Frankfurti ligidal). Ent alles kevadelt 1997, kus ma Stuttgardis võtsin vastu preestripühitsuse, on mul päriselt püsiv elukutse. See mind muidugi ei tagista selles, et ma edasi vussiksin paljudel teistel erialadel.
Et Kristlaste Osaduse preestritel pole kohustuslikku tsölibaati, võin lõpuks veel reeta, et olen abielus ja kolme lapse isa.
